JUTT

 Tekkis mõte, et kirjutaks jälle miskit, mis vahepeal toimunud ka. Ega eriti suurt midagi pole toimunud. Näiteks kooliga on asjad järjest paremad, hinded parandatud enamvähem, kuid osad veel vaja teha. Hmm...mida veel. Reedel oli siis praktika kaitsmine. Eelmine nädal saime teada, et see toimub, siis tahtsin puududa täna, kuid öeldi,et kui nüüd puudud siis eisaa enne suve järgi teha. Hakkasin koju sõitma ja terve tee mõtlesin sellepeale ja jõudsin järeldusele, et pean ikka kooli minema, julguse kokku võtma ja ära vastama selle. Kõik oleks muidu olnud täiesti tore, aga me pidime seda kõike esitlema saali ees ja mikrofoni, mis oli minujaoks kõige nõmedam. Eile hommiku ärkasin siis ja ise mõtlesin koguaeg: Fakk maitaha ,et kell 9 saaks. Iga kilomeeter koolile lähemale tegi tuju halvemaks. Jõudsin koolimajja sisse ja klassijuhataja juurde, siis edasi oli suht lambi. Klassijuss aitas teksti korrastada ja saimegi nö valmis selle. Edasi liikusime me klassiga saali ja öeldi,et kes ees see mees. Esimesena läks üks klassivend ja kui ta ära esitles siis õps küsis ,et noh järgmisi julgeid polegi. Seepeale tõusin püsti ja astusin saaliette, ise samalajal mõtlesin,et mida ma nüüd teen. Juba seal pukitaga passisin siis vaatasin, et ega enam tagasiteed vist pole. Ära räägitud sai siis oli küll ikka väga kerge olla. Peale seda öeldi meile veel,et peame ka tundi minema. Läksime tundi ja äkki teavitati meile,et saame lõunast juba koju. Seeoli küll väga hea uudis.
 Mida veel üldisest elust kirjutada.....ega midagi tarka polegi. Eks ikka on häid ja halbuaegu. Endal on paha tunne sellepärast,et enda halva tujuga olen nii mõnelegi s****ti öelnud ja sellega asja hullemaks teinud. Kuid loodan,et väga kurjad te pole mupeale.
 Edasistest plaanidest. Näiteks järgmine nädal oli plaan Pärnusse minna. Ah jaa...meil kolmapäeval vaba päev seoses sellega,et pedagoogid lähvad streikima.
Rohkem vist midagi tarka pole kirjutada, seekord loodan tõesti,et järgmine postitus tuleb vähe rutem kui nüüd see. Ja ,et see tuleb enne kevade algust ikka. Seniks Tsauka kõigile ja loodan,et te mind ära pole unustanud veel. :)